eile on järna kohalikus baaris vaba lava. see on üks selline kole väike karpmaja rahvamaja juures, ma arvasin enne, et see ei ole üldse avatud, mingit elu ma seal kunagi ei näinud. ja siis kui ükskord nägin, et keegi istub seal ja joob õlut, siis mõtlesin, et kunagi äkki lähen huvi pärast vaatama, nagu vahel ikka huvi pärast kopli "sepa" baari sai mindud. ja nüüd oli see vaba lava, mats kutsus sest tema sõbrad korraldasid seda ja tal oli plaan nende samadega mängida. kui üks neidudest mind registreerima tuli, küsisin, miks nad meie armsas rahvamajas seda õhtut ei korralda ja ta ütles, et ta on inglane ja inglise pubis kasvanud, muusika sees ja see baar on ainuke baar järnas ja ta tahab siia muusikat tuua. hea mõte muidu, aga ma ei tea, kas ma seal käima hakkan sest koht on hämmastav. mine tea. ja siis nad laulsid iiri tüdrukuga kordamööda, sekka mõni oma laul, mis läbi selle imeliku võimenduse natuke kadus ja oli mingi veider mees oma veidrate lauludega ja me mängisime matsiga ka mõned lood. enne veel tuli üks poiss mu juurde ja ütles, et ta kuulas meid skillebyholmis ja talle väga meeldis. ja tagasiside hiljem oli ka, et inimestele meeldib, kui ma laulan, et see on müstiline. ma arvan, et see on see mingi ürgeestilik asi, mida siin ei ole üldse, siin nad ju laulavad kõik nii ilusti nii meloodilisi laule ja nüüd tuleb mingi tüüp väga primitiivsete laulude ja häälega. see on põnev. ühtegi salvestust ei pane, midagi huvitavat sealt ei saanud, ükski lugu meelde ei jäänud, diktofonist kuulan hiljem äkki üle asjad ja panen mingit üldise meeleolu asja üles.

täna on mölnbos tants, mõtlen veel, kas lähen.
5. aprillil sõidan vist himaalajasse, loodan mõne muusiku üles leida, kandle võtan kaasa.